Uudised

Silicon Valley – nagu teine, omaette maailm

USAs suhtutakse ettevõtlusesse hoopis teisiti kui Euroopas. Konkurentidega suhtlemine on okei ja müümis- ning veenmisoskus on emapiimaga kaasa antud.
Elioni äriklientide segmendijuht Eero Sikka osales Silicon Valley õppereisil 2013 aprillis. Õppereis toimus projekti „Eesti IKT klaster II“ raames, Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Aprillikuus külastasin koos grupi Eesti IT-ettevõtjatega Silicon Valleyt, et paremini mõista seda USA ja maailma innovatsioonikeskust. Silicon Valley on California osariigi San Francisco lahe piirkonna lõunaosa, mille pikkuseks ja laiuseks on vastavalt 50 ja 25 km ning mille tõmbekeskused on San Jose, Palo Alto, Mountain View, Sunnyvale ja San Francisco. Silicon Valley nime võttis esmakordselt kasutusele ajakirjanik Don C. Hoefler 1971. aastal, et iseloomustada sinna tekkinud IT-ettevõtete suurt hulka – nimelt kasutatakse arvutites laialdaselt räni (silicon).

Piirkond hakkas arenema 1951. aastal, kui Stanfordi ülikooli juurde rajati tööstuspark. Tehnoloogiakeskuseid on rajatud ka mujal USAs ja maailmas, aga Silicon Valley on siiski peamine kõrgtehnoloogia innovatsiooni ja arenduse keskus, kust käib läbi 60% kogu USA tehnoloogiainvesteeringutest. Siin asuvad muuhulgas sellised ettevõtted nagu Adobe, Apple, eBay, Facebook, Google, HP, Intel ning tuhanded startup’id.

Ettevõtlust toetav ökosüsteem

Silicon Valleys on loodud väga head võimalused uute ettevõtete tärkamiseks ja kiireks kasvuks. Nende loomise barjäär on madal, seal on tasemel startup-inkubaatorid ja kiirendid, palju häid ülikoole ja haritud inimesi, võimalus kasutada välist tuge: mentoreid, eksperte, teisi ettevõtjaid (ka täiesti tasuta), ning kaasata riskikapitali. Euroopa ettevõttel pole eriti tõenäoline seal rahastust saada, selleks tuleb oma ärijuhtimine või peakontor USAsse kolida, nagu seda on teinud näiteks Fortumo ja Pipedrive.

Investeerijad võib suures plaanis jaotada kolmeks:
• riskikapitali ettevõtted (nt Sequoia, Accel) teevad reeglina suuri investeeringuid, 5 miljonit dollarit ja enam;
• ingelinvestorid (nt angel.co) on endised edukad ettevõtjad, kes investeerivad oma raha vahemikus 50 000 kuni 2 miljonit dollarit.
• suured korporatsioonid (nt Google), kes investeerivad selleks, et saavutada turul strateegilist eelist.
Ja loomulikult on võimalik projektile rahastust saada ka kickstarter.com abil. Click and Grow kaasas selle kaudu äsja 625 000 dollarit.

Kõrge riskivõtmise kultuur

Ameeriklast eristab eestlasest ja eurooplasest see, et tal on riskide võtmine lausa veres – USAs on lihtsalt nii pikk ettevõtluse traditsioon. Tehnoloogia startup’e on Silicon Valleys 25 000, millest alla pooled peavad vastu kauem kui 24 kuud.
Läbikukkumine on Silicon Valleys ja USAs tervikuna normaalne elu osa. Investorid ei võta sind isegi tõsiselt, kui sa pole ühtegi pankrotti läbi elanud, sest selle kogemusega oskad sa tulevikus märgata ohumärke ja oma tegevusi korrigeerida.
Euroopas ja Eestis ei ole läbikukkumine vastuvõetav. Loomulikult tasub USAs ka riskimine end palju rohkem ära kui Eestis või mõnes teises Euroopa riigis – SKT järgi on tegu siiski maailma suurima homogeense turuga.

Suhtlemine ja networking

60% Silicon Valleys tegutsevatest tegevjuhtidest ei ole USA päritolu. Konkurentidega suhtlemine on täiesti tavaline ja igati hea toon, näiteks vahetavad konkureerivate ettevõtete spetsialistid omavahel lõunalauas või õhtustel üritustel mõtteid. Täiesti normaalne on ka tihti töökohta vahetada, nii on näiteks 37-aastasel inimesed olnud keskmiselt 14 töökohta.
Ülimalt oluline on suur suhtlusringkond, sest kõik sõltub sellest, keda sa tunned. Väga raske on oluliste inimestega, näiteks investoritega, kohtumist kokku leppida, sest aeg on raha. Kokkuleppe saamiseks on vaja, et keegi sind tutvustaks.
Selle tarbeks korraldatakse tööpäeva õhtutel mitmeid networking- üritusi (vt nt startupdigest.com või plancast.com), mille ametlikuks osaks on mõni põnev ettekanne, millele alati eelneb ja järgneb vabas vormis suhtlemine ning uute kontaktide loomine.
Networking'ul käiakse aktiivselt ringi, tutvustatakse ennast ja räägitakse sellest, keda või mida sa vajad, ning palutakse abi kontakti leidmisel. Inimesed käivad sellistel üritustel paaril korral nädalas. Oma kogemusest võin öelda, et eestlase jaoks tähendab selline tegevus kindlasti oma mugavustsoonist välja tulemist, sest suuremale osale pole ju selline aktiivne kontaktide loomine veres ja on pigem võõrastav või ebamugav.

Ameeriklased oskavad end müüa

Innovatsioon ei tähenda ainult leiutamist, vaid ka selle leiutise edukat turundamist. Euroopa tehnoloogia on vähemalt sama hea kui USA oma, aga nemad on selgelt paremad turundajad. Tagasihoidlikkus ei ole USAs kindlasti voorus. Seetõttu ongi eurooplastel raske oma ettevõtmist USA riskikapitalistidele maha müüa, sest nad lihtsalt ei oska seda nii hästi teha kui ameeriklased. Kui sa ei oska esimese 30 sekundiga öelda, kes sa oled, mida sa teed ja miks see on oluline, siis rohkem sinu peale aega ei kulutata. Hea müügijutt iseloomustab aga ka Ameerika tööjõudu ja siin peaks ettevaatlik olema: pole harv olukord, kus tööintervjuul räägitud jutt on väga ilus, aga mõne kuu pärast selgub, et jutuks see jääbki.

Äri alustamine ei ole odav
Jah, õnnestumise korral ootavad sind suured tulud, aga ka kulud on päris kopsakad.

• Ettevõtte asutamine USAs maksab keskmiselt 2500 dollarit.
• Tallinna kontorist ühele inimesele transfer-viisa: umbes 1700 dollarit.
• Kontoripind: ca 1500 dollarit kuus, elamispind alates 2500 dollarist.
• Tervisekindlustus 450 dollarit kuus, maja ja kontori kindlustus lisaks 1000 dollarit.
• Loodetavasti hoiad arendusmeeskonda Eestis, aga kui on vaja kohapeal keegi palgata, siis tase algab 150 000 dollarist + tulemustasu aastas.
• Intellektuaalse omandi kulud algavad 10 000 dollarist.
• Paljude eespool nimetatud tehingute juures on vaja ka head advokaati, kelle tunnihind on 1000 dollarit.
• Hea uudis ka: toit, bensiin, kaubad ning elekter on soodsamad kui Eestis. Ja loomulikult California aastaringne suvine kliima. Google'is käib töö ja mäng koos.

Silicon Valley kogemus

Mis on Silicon Valley tehnoloogiaettevõttete suurimad probleemid?
Lauri Viitas, Guzik äriarenduse juht: „Startup-firmad suudavad edasi minna siis, kui neil on väga hea idee. Just tänu
ideele on võimalik palju saavutada ja leida ka inimesi, kes on nõus asjaga kaasa tulema. Kui sellist ideed ei ole, siis
sa ei suuda ellu jääda ja hoolimata pingutusest toetajaid leida. See on lihtne tõde, aga tegelikkus on muidugi keerulisem.
Kõik head ideed ei ole kahjuks teostatavad. Vähemalt mingil ajahetkel peab ka edasi palju vaeva nägema, et üleüldse
vee peal püsida ja edasi liikuda. Ka kõrgtehnoloogia sfääris leidub firmasid, kes sooviksid sinu ettevõttele jala taha panna,
toodet kopeerida või sind ära kasutada. Selleks peab valmis olema ja oma ideidm ehk intellektuaalset vara kõikvõimalike
vahenditega kaitsma.“

Kas ja millal tasuks oma ettevõte USA turule viia?
Raido Pikkar, tehnoloogiaettevõtja, GateMe nõukogu esimees, Marinexplore kaasasutaja: „Nagu arvatagi, ei ole sellele
küsimusele ühest vastust. Üldiselt võiks kiiresti kasvavad ja suure potentsiaaliga alustavad ettevõtted seda turgu kindlasti
tõsiselt kaalud nii kiiresti kui võimalik. Eriti tehnoloogia- ja teaduspõhised idu- ehk startup-ettevõtted, sest Silicon Valley ja
Bostoni piirkond on selles osas vaieldamatult parimad kohad tänu riskikapitalile, talendile ning toetussüsteemile.“

Miks liituda kiirendiga, kui tahad USA turule siseneda?
Alfredo Coppola, US Market Access Center: Kiirendiga liitumine suurendab tunduvalt sinu võimalusi USA turule sisenemisel.
Kõige suuremad probleemid on tegelikult seotud kultuurišokiga. Äri tegemine USAS ja Silicon Valleys on hoopis
midagi muud kui mistahes mujal riigis. Tehnoloogiafirmad seisavad silmitsi hüperkonkurentsiga ja agressiivse müügi
mentaliteediga USAs. Lisaks sellele on elamiskulud väga kõrged. Kui liituda sellise kiirendiga nagu US Market Access Center, siis saavad startup’id suure eelise tänu sellisele
10-nädalasele programmile nagu Lean Market Entry. See sisaldab 8 nädalat ettevalmistust ja 2 nädalat Silicon
Valley kogemust. Samuti aidatakse kontoripinnaga ja võrgustikuga. Alates programmi algusest 2011. aastal on US MAC
aidanud 62 ettevõtet, millest 46 tegutseb aktiivselt ka praegu USAs.

Allikas: Elioni ärikliendi ajakiri Lahendus, suvi 2013