Uudised

IT-hariduse murekohad on suur väljalangevus ja napid üldpädevused

Uuringu “Mis saab Eesti IT haridusest?” järgi on Euroopa Liidus 2020. aastaks IT valdkonnas puudu ligi 1,7 miljonit töökätt. Kui Euroopas on keskmine väljalangevus IT erialadel 19%, siis Eestis jääb juba esimesel õppeaastal ülikoolist kõrvale 32% IT-üliõpilastest.

Täna toimuval ITL-i ja Microsofti hariduskonverentsil „Tööandjate ootused IKT oskustele“ räägitakse töö iseloomu muutumisest, IKT üha kasvavast rollist töö tegemisel ja sellest, mida haridusasutused ja tööandjad saavad teha, et tööturu ootustega kaasas käia.

ITLi juhatuse liige Ants Sild selgitab, et tööturul on puudujääk kolme tüüpi IT oskustest: esiteks on vajadus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele palju suurem, kui Eesti demograafiline olukord ning haridussüsteem pakkuda suudab; teiseks on suur puudus IKT rakendusoskustest teiste erialade spetsialistidel nagu arstidel, õpetajatel, tööstuses jm; kolmandaks on jätkuvalt puudulikud meie arvutikasutuse baasoskused.

“Kõrgkoolide ja kutsekoolide õppejõudude kinnitusel omab parimal juhul kolmandik gümnaasiumi lõpetajatest piisavaid oskusi, et toime tulla tekstitöötluse või tabelarvutusega vajalikul tasemel. Teades, et teadmustöötaja tööajast üle 60% on töö arvutiga, on selge, kui palju aega läheb kaduma lihtsalt oskuste vähesuse tõttu,” räägib Sild.

Microsofti Balti regiooni juhi Rain Laane sõnul innustab nutikam õppemetoodika õpilasi ja parandab koolilõpetajate tulemusi. Ettevõtjatele annab see aga kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu.

“Kahtlemata on IKT vahend tõhusa õppimise toetamisel ja õpilase ettevalmistusel tööeluks. Eestis on mõned edumeelsed õpetajad ja koolijuhid, kes näevad digilahenduses palju võimalusi tunnid õpilastele põnevaks muuta. Näiteks Exceli graafika joonistamise võib selgeks saada ka tavalises ainetunnis, ja mitte pelgalt informaatikatunnis,“ märkis Laane. Ühtlasi avaldas ta lootust, et järjest enam õpetajaid hakkab nutikaid õppemetoodikaid proovima, sest kui noored kord tööturule jõuavad on nad olukorras, kus IT oskusi on vaja pea igas ametis ja erialal.

Ühe võimaliku lahendusena pakutakse konverentsil välja ka mõte, kuidas IKT-ettevõtted saavad olukorra parandamiseks koolidega koostööd teha. Lisaks sellele, kui hästi haridussüsteem tööandjate ootustele vastab, arutatakse tänasel konverentsil ka selle üle, milline on Eesti positsiooni IKT-oskuste osas rahvusvahelises võrdluses.

Allikas: www.ituudised.ee