Uudised

Euroopa Kohus: side liiklusandmete lauskogumine on vastuolus EL õigusega

Euroopa Kohus tunnistas 2014. aastal kohtuasjas Digital Rights Ireland jt kehtetuks Euroopa Liidu direktiivi 2006/24/EÜ, mis käsitles üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist.

Siseriiklikud regulatsioonid, mis olid vastava direktiivi alusel kehtestatud (näiteks Eestis elektroonilise side seaduse § 1111), jäid aga kehtima, mistõttu tõstatus kohe küsimus, kas need vastavad Euroopa Liidu õigusele või mitte. Nii jõudiski Euroopa Kohtusse kaks uut kohtuasja Rootsist ja Ühendatud Kuningriigist, milles mõlemas seati kahtluse alla siseriiklikult kehtestatud kohustused sideandmeid säilitada. Kohtuasjad C-203/15 ja C-698/15 (Tele 2; Watson, Brice, Lewis) liideti ja Euroopa Kohus langetas oma otsuse 21. detsembril 2016.

Kohus asus seisukohale, et üldine kohustus säilitada kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil elektroonilise sideteenuse kasutajate liiklusandmeid, mis hõlmavad ilma igasuguste eristuste, piirangute või eranditeta kõiki isikuid, kõiki elektroonilise side seadmeid ja kõiki andmeid, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Täpsemalt on vastuolu eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 2002/58 EÜ (edaspidi: e-privaatsuse direktiiv) artikkel 15 lõikega 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8, 11 ja 52 lõikega 1.
Kuigi üldine ja valimatu liiklus- ja asukohaandmete säilitamine ei ole kohtu hinnangul lubatud, võivad liikmesriigid ennetava meetmena nõuda sihitult andmete säilitamist, mille ainus eesmärk on raskete kuritegudega võitlemine. Seejuures peavad säilitatavate andmete kategooriad, mõjutatud kommunikatsioonivahendid ja isikud ning andmete säilitamise periood olema rangelt piiratud ainult sellega, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. 

Seega asus kohus seisukohale, et side liiklusandmete säilitamine saab toimuda vaid erandkorras, mitte aga olema reegel. Seda põhjusel, et säilitatud sideandmed võimaldavad teha väga konkreetseid järeldusi isikute eraelu kohta. Seetõttu on sekkumine isikute põhiõigustesse äärmiselt intensiivne ning seda õigustavad argumendid peavad olema väga kaalukad. Kohus leidski, et ainus piisavalt kaalukas õigustus on raskete ja tõsiste kuritegudega võitlemine. Seetõttu ei ole lubatud kehtestada sideettevõtjatele kohustust säilitada andmeid siis, kui säilitatavad andmed ja oht avalikule julgeolekule ei ole seotud. 

Kohtu hinnangul peab siseriiklik regulatsioon peab olema selge ja täpne ning pakkuma piisavad garantiid, et andmed oleksid kaitstud väärkasutuse eest. Kohustus peab põhinema objektiivsetel tõenditel, mille kohaselt on isikutel, kelle andmeid kogutakse, tõenäoliselt seosed tõsiste kriminaalsete tegudega.
Kohus analüüsis ka säilitatud andmetele juurdepääsu võimaldamise tingimusi ning leidis, et neile andmetele tohivad ametiasutused juurdepääsu saada vaid väga piiratud tingimustel. Näiteks tohib juurdepääsu võimaldada vaid raskete kuritegude vastaseks võitluseks, juurdepääsuks peab eelneva loa andma kohus või muu iseseisev ametiasutus ning selliseid andmeid tuleb säilitada Euroopa Liidu territooriumil. Regulatsioon peab põhinema objektiivsetel kriteeriumitel defineerides ära olukorrad ja tingimused, millal juurdepääs antakse. Erandjuhtudel, kus on tegu tõsise ohuga riiklikule julgeolekule või elanike turvalisusele, on lubatud andmete andmine ka muudel juhtudel tingimusel, et see aitab kaasa ohuga võitlemisele. Hädaolukorras on lubatud ka juurdepääs ka ilma kohtu eelneva loata.
Seega andmete säilitamine iseenesest pole keelatud, aga see peab vastama väga rangetele ja erandlikele kohtu poolt välja toodud tingimustele. 

Eesti regulatsiooni vastavust põhiseadusele on käesoleval aastal analüüsinud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes leidis, et elektroonilise side seadus vajab täiendamist. Õiguskantsler asus seisukohale, et seadus, mis nõuab sidefakti puudutava teabe salvestamist ja lubab selle teabe kasutamist, on põhiseadusega kooskõlas. Infoühiskonnas on selline õiguskorra kaitse abinõu vajalik ning piirab mõeldavatest tõhusatest abinõudest inimeste vabadust vähim. Samas on vaja senisest tugevamaid kontrollimeetmeid, tagamaks, et salvestatud teavet kasutatakse ainult seaduses lubatud viisil ja eesmärkidel. Näiteks tuleks õiguskantseri hinnangul kaaluda nõuet, mille järgi oleks sideandmete kasutamine seotud selgema põhjendamiskohustuse ja sõltumatu eelkontrolliga. 

ITL on seisukohal, et Eesti regulatsioon läheb kaugemale raskete kuritegude tõkestamise eesmärgist, sest säilitatud andmeid kasutatakse ka vähem tähtsate kuritegude ja väärtegude uurimiseks, riikliku järelevalve tegemiseks ning muuks. Eestis kogutakse andmeid eranditult kõigi isikute kohta ning neile andmetele on ligipääs paljudel ametiasutustel. Seetõttu võib kahelda elektroonilise side seaduses sätestatud kohustuste vastavuses rangelt vajalikkuse põhimõttele ning need tuleb üle vaadata ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viia.

Euroopa Kohtu pressiteadet selle kohtuotsuse kohta saab lugeda siit